Andrev Walden, rootsi keelest tõlkinud Evelyn Höglund Vägivallakultuur, sh vägistamiskultuur ei ole midagi, mis on seotud ühe või teise religiooniga. Religiooni on küll võimalik vägivalla legitimeerimiseks ära kasutada , kuid religiooniga manipuleerimine ei iseloomusta religiooni ennast. Manipuleerimise põhjal ei saa üht või teist usundit liigitada nn vägivalla- või rahureligiooniks. Näiteks kohtab siin-seal viidet budismile kui … Continue reading Me peame julgema rohkem rääkida budismist
Month: May 2017
Reaalsuse hävitamine. Lapikust maast on totalitarismini tilluke samm
Kari Käsper Inimõiguste keskuse juhataja Kari Käsper kirjeldab, mil viisil palju-räägitud "alternatiivsete faktide" esitamine, vastutustundetu propaganda ja lihtsustamine mõjutab inimõiguste olukorda. Rääkides näiteks sõna- ja mõttevabadusest, mis on vaba demokraatliku ühiskonna üks peamine alustala, tuleb mõista, et selle õiguse väga oluline osa on ka õigus informatsioonile. Kui info puudub, ei saa rääkida ka sõna- ja … Continue reading Reaalsuse hävitamine. Lapikust maast on totalitarismini tilluke samm
President Kersti Kaljulaid: Sooliselt tasakaalus ühiskonnas lihtsalt ei piira meile looduse poolt kaasa antud sugu võimalusi vabaks eneseteostuseks ja inimlikuks õnneks
Võrdsus on inimõiguste üks aluspõhimõte ja mittediskrimineerimine inim- ja põhiõigus, mida kaitseb ka Eesti põhiseadus. Sooline võrdõiguslikkus on sõnapaar, mida tihti peetakse kitsa grupi feministide isiklikuks kiiksuks või moodsa aja humanistide sõnakõlksuks. President Kersti Kaljulaidi kõne Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse 20. sünnipäeva konverentsil selgitab lihtsalt, selgelt ja eluliselt, miks on sooline võrdõiguslikkus meie kõigi ühine … Continue reading President Kersti Kaljulaid: Sooliselt tasakaalus ühiskonnas lihtsalt ei piira meile looduse poolt kaasa antud sugu võimalusi vabaks eneseteostuseks ja inimlikuks õnneks